Autor: Kärt Blumberg • 25. mai 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rasvast süües terve südameni
Viimastel aastatel on palju ülekaaluliste
inimeste arvu suurenemisest räägitud ja seetõttu on ka toiduvalikule hakatud
teravdatud tähelepanu pöörama. Kuna rasv annab kõige rohkem energiat (1 g rasva
annab organismile energiat 9 kcal, 1 g valku ja süsivesikuid aga 4 kcal),
siis võibki tekkida arvamus, et rasv on halb ja seda ei või süüa.
Toiduvaliku ja söömise aspektist on peamine nõuanne siiski see, et süüa tuleb mitmekülgselt. Toitu ei maksa jagada heaks ja halvaks. Kõik toiduained on head, mõni vajalik lausa iga päev. Mitmekesiselt süües saab organism kõiki olulisi toitaineid: valke, rasvu, süsivesikuid. Kui aga rääkida heast ja vajalikust toidust, siis kunagi ei tohiks arvata, et head toitu tuleb pidevalt ja palju süüa, halvaks peetav aga jätta üldse söömata.
Rasvhappeta keha kaua püsti ei püsiToidurasv on väga vajalik. Piisab, kui mõelda sellele, et keha koosneb rakkudest. Organismis toimub pidevalt vedelikuringlus ja toitainete imendumine rakumembraanide kaudu. Viimased aga on ehitatud rasvadest ja valkudest. Seega, kui kehas ei ole rasvhappeid, ei saa rakud elada.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!