Autor: Triin Tabur • 7. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nõupidamisel osalesid arstiteadusüliõpilaste seltsi juhid ning haigekassa, terviseameti, arstide liidu, perearstide seltsi ja haiglate liidu esindajad ning patsientide ühingu esindaja ja arstiteaduskonna residentuuriprodekaan Margus Lember.

Arstiteadusüliõpilaste seltsi juht Kadri Mehevits rääkis, et selleks korraks oli arstiteaduskonnal ülesanne määratleda, milleks on IV, V ja VI kursuse tudengid valmis. "Teaduskonna arvamus oli, et kuna arstiõppes ei ole vaheastmeid ega enne õppe lõppu toimuvaid pädevuse hindamisi, mis annaksid väljundi iseseisvaks erialaliseks töötamiseks, siis ei peetud õigeks praktiseerimist piirata erialati, vaid pigem oleks see tööandja ja juhendaja otsustada, kuhu ja mis ülesandeid täpsemalt täitma tudeng tööle võetakse," rääkis Mehevits. Erialapiirangud tuleneksid õppekavast ja läbitud ainetest.