Autor: Violetta Riidas • 5. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Spinaalanesteesia ühekordse süstena on ohutu ja laialt levinud regionaalanesteesia meetod. Lühiaegsete päevakirurgiliste operatsioonide puhul on ravimina kasutatud lokaalanesteetik lidokaiini. Viimasel dekaadil on aga ilmnenud lidokaiini kasutamisel haigeid häiriv nn mööduv radikulaarne sümptoom, mis väljendub tugeva valuna tuharates ja reite tagapindadel spinaalanesteesia möödumisel. Sellest tulenevalt on püütud leida alternatiivseid ravimeid ning üheks paljulubavaks ja vähe uuritud spinaalravimiks on 2-kloroprokaiin (2-CP).

Meie poolt läbiviidud uurimuses osales kokku 64 ambulatoorse kirurgia patsienti, kellel viidi läbi operatsioon jalal. Haigetel teostati spinaalanesteesia kas 35, 40, 45 või 50 mg isobaarse 2-CPga (10 mg/ml). Seejärel hinnati anesteesia levikut sensoorse ja motoorse blokaadi tekkimise näol kindlate intervallide järel. Edasi hinnati, kas antud ravim kindlustas efektiivse anesteesia operatsiooniks. Jälgisime ka anesteesia möödumist (sh sensoorse ja motoorse (liikumine, urineerimine) blokaadi möödumine, valmisolek kliinikust lahkumiseks). Märkisime üles ka vahetud operatsiooniaegsed ja –järgsed probleemid ning hilisemad probleemid telefoniintervjuus 7. postoperatiivsel päeval. Tüsistuste puhul pöörasime erilist tähelepanu nn mööduvatele radikulaarsetele sümptoomidele.