Autor: Violetta Riidas • 17. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näitleja Heino Seljamaa oli 2008. aasta novembris Jõgeval Betti Alveri luulepäevade žüriis ja jõi palju kohvi. Talle tundus, nagu oleks teda tabanud külmetushaigus ja õhtuks oli enesetunne väga kehv. Palavik jäi tookord küll mõõtmata, kuid tundus, et see oli üpris kõrge.

Järgmisel päeval andis ta Otepääl veel etenduse, kuid tagasitee Tallinna osutus õudusunenäoks – ta oli haige ja nõrk ega tohtinuks roolis olla. Terve ööpäev kestnud lumesadu oli Eesti maanteedest Siberi lumised-jäised väljad teinud ning jõudmine riigi ühest servast teise võttis kokku üheksa tundi.“Paarsada meetrit enne kohale jõudmist libisesin eessõitvale autole külge. Koduukse ees oli mu jõud aga nõnda otsas, et ei suutnud 80 kilo kaaluvat teatritehnikat autost tuppa tassida. Otsustasin selle hommikuks jätta,” meenutab Seljamaa. Hommikuks olid aga auto aknad puruks löödud ja kogu tehnika varastatud.Paar päeva hiljem tundis ta, et südamelöögid on rütmist väljas. Seda oli varemgi juhtunud, et süda teeb vahelööke, kuid mitte iial terve ööpäev läbi. Samas oli Seljamaa enesetunne võrreldes paari päeva tagusega täiesti korras.“Naine kutsus kiirabi. Neilt sain pärast uuringut soovituse minna järgmisel päeval perearsti vastuvõtule,” räägib mees. Perearst muutus vereproovi tulemusi nähes aga silmanähtavalt tõsiseks ja suunas patsiendi kohe haiglasse hematoloogilistele uuringutele, millele poolteise päeva pärast järgnes meditsiiniliselt põhjendatud diagnoos: KML ehk krooniline müeloidne leukeemia.