Autor: Kadi Heinsalu • 7. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas meie meditsiinisüsteemi seis on lootusetult halb või juba nii hea, et enam paremini ei saagi? Usun, et Eestil on lootust saada üks maailma parimaid tervishoiusüsteeme – juhul, kui seda soovitakse.

Haiglate ja arstiabiga on viimasel ajal segased lood. Põhiliselt räägitakse, et raha on vähe. Samal ajal ehitatakse Tallinnasse ja Tartusse uhkeid haiglahooneid, kuigi väikestes haiglates jääb personal järjest vanemaks ja kasvab tasuliste teenuste hulk.Haigekassa räägib, et olemasoleva raha eest saame vaat et kõige rohkem meditsiiniabi, kuid ravimite eest maksame sageli rohkem kui jõukamate riikide inimesed. Apteegid liiguvad väiksematest kohtadest eemale, kuid suurlinnas jagub neid igasse ostukeskusesse. Perearsti juurde saab üsna hõlpsasti, aga eriarsti järjekorrad on hakanud kasvama.Alustaksin kirjeldust oma ideaalsest tervishoiusüsteemist mõttega, et inimese tervis on tema enda kätes ning meditsiiniabi saab seda ainult toetada. Mis on see turvatunne, mida ootame tervishoiusüsteemilt või oma arstilt? Mis on nende võimuses?Kindlasti loodame, et kukkudes murtud luu saaks kiiresti parandatud ning järsku liikuma hakanud sapikivi likvideeritud. Samuti usume, et kui Eestit tabab mõni kole taud, leitakse kiiresti põhjus ja jagatakse laiali vaktsiinid või soovitused haiguse vältimiseks.