Tartu ja California Ülikooli
emeriitprofessori Rein Taagepera hinnangul pole põhjust nõuda, et kõik
teenindajad peavad oskama vene keelt, kuid tervishoius võiks mitmekeelsust
kasutada küll.
Taagepera rääkis Postimees.ee’le, et tegelikku mitmekeelsust võiks rakendada seal, kus on mängus tervis ja ohtude vältimine. "On raske näha, kuidas see säte kohaldub sisserändajaile, kes on kehvemas asendis ainult selle pärast, et nad kohalikku keelt ei soovi ära õppida,» viitas Taagepera mitte-eestlastele.
Seotud lood
Taani haiglad eelistavad Saksast pärit
meditsiiniõdesid Eestist pärit õdedele, kuna neil on kergem taani keelt õppida.
Seetõttu ei ole õnnestunud personalifirmal Medical
Recruitment lähetada seni ühtegi oma kandidaati Taani tööle.
Venekeelse taustaga arstide hulgast ei oska
ligikaudu viiendik seaduses nõutaval tasemel eesti keelt ning osa arste eelistas
küsimustele vastamisele uuringu läbiviijate eest põgenemist, selgus Tallinna
ülikooli ja osaühingu MindPark korraldatud meditsiinitöötajate riigikeele oskuse
uuringust, kirjutas Eesti
Päevaleht.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.