Selle hulka kuulub farmakoloogilise või mittefarmakoloogilise raviviisi valik, ravimi valik, selle patsiendile sobivuse hindamine, õige raviskeemi leidmine, ravieesmärgi, ravimi toime ja ohtude ning ravimi kasutamise selgitamine patsiendile, ravi jälgimine ning tulemuslikkuse hindamise kavandamine, kirjutab ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs värskes ajakirjas Perearst.
Isegi kui tegemist on ravi jätkamisega, on paljud nendest tegevustest hädavajalikud ja toetuvad laiapõhjalisele meditsiiniharidusele. Seeläbi on keeruline otsustada, kas ravimi määramise õiguse laiendamine tervishoiutöötajatele, kes ei ole arstid, toob rohkem kasu või kahju.