Autor: Violetta Riidas • 8. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teemat uuris Postimehe ajakirjanik Tiina Kangro.

Lapseeas, mil hambaravi tehakse veel haigekassa kulul, pääsevad vaimupuudega lapsed oma murenenud ja tumehallide hammastega korra paari aasta tagant Tallinna Lastehaiglasse, kus säärased patsiendid saavad pika järjekorra alusel taotleda operatsioonisaali tingimustes tehtavat hambaravi üldnarkoosis. Samasugune poolerandlik võimalus on olemas ka Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaiglas. Hambaarst – kui haigla niisuguse ennastsalgava optimisti leiab – läheb üldkirurgia opisaali oma portatiivse kohvriga, kus olemas kõik hädapärane, et n-ö kiirtöö ära teha. See tähendab plommimist, kui hammas veel nii terve, või siis hamba eemaldamist. Juureravi ja muud keerulisemat sel moel teha ei saa. Täiskasvanuile, st üle 19-aastastele see võimalus aga ei laiene. Tegelikult on Eestiski peresid, kes oleksid valmis puudega sugulase hambaravi ise kinni maksma – oleks vaid koht, kus seda teha.