Autor: Kadi Heinsalu • 24. jaanuar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haiguslehtede võtmine poole võrra vähenenud
Poolteist aastat kehtinud haigushüvitiste
maksmise kord, mille kohaselt kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei saa, on
rohkem kui poole võrra vähendanud töövõimetuslehtede väljaandmist, vahendas
"Aktuaalne Kaamera".
Samas on haiguspäevade arv pidevalt kasvanud, mis spetsialistide hinnangul tähendab seda, et püstijalu põetud haigused viivad raskete tüsistusteni, mis tihtilugu vajavad haiglaravi ja sunnivad inimesi töölt eemal olema mitu kuud, vahendas ETV uudistekanal AK.
Kui 2009. aastal jäädi haiguslehele rohkem kui 257 000 korda, siis äsjamöödunud 2010. aastal vaid 121 000 korda, seega rohkem kui poole vähem arv kordi. Paratamatult tekitab see küsimuse, kas varem võeti haiguslehti ilma mõjuva põhjuseta või põevad inimesed nüüd, kui haigushüvitist esimese kolme päeva eest ei maksta, lihtsalt püstijalu, tehes nii karuteene nii enda kui oma kolleegide tervisele. Või ehk ongi meie rahva tervis mitmetele lubadustele järgi andnud ja olemegi üleöö terveks saanud?!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!