Autor: Triin Tabur • 31. jaanuar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vererakkude areng on keeruline ja kompleksne
Iga päev saab väikesest hulgast
tüvirakkudest alguse umbes 200 biljonit uut vererakku. Seniajani oli suhteliselt
vähe teadmisi, miks ja kuidas areneb üks rakk kindlaks lümfotsüüdiks, teine
punavererakuks ja kolmas veel mingiks muuks vereraku tüübiks.
Et sellesse protsessi selgust tuua ja neid mehhanisme paremini mõista, võeti ette uuring, mille käigus tehti kindlaks kompleksne süsteem, mis vereraku saatuse määrab. Uuringu tulemused ilmusid ajakirja Cell 21. jaanuari numbris, vahendas teadus.err.ee.
Leiti, et vereraku arengu suuna määravad üheskoos paljud transkriptsioonifaktorid - need on spetsiaalsed valgud, mis lülitavad erinevaid geene sisse ja välja. Eelnevates töödes vaadeldi selliseid faktoreid ühe kaupa. Antud uuring käsitles aga paljude erinevate transkriptsioonifaktorite olemasolu ja regulatsiooni kogu vereraku arengu vältel. Selline töö näitas, et tegemist ei ole mitte lihtsa protsessiga, vaid erinevad tegurid on vastastikku tihedalt seotud ja kontrollivad vererakkude arengut üheskoos ja komplekselt.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!