Autor: Merike Kungla • 18. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Proteese kanti juba vaaraode ajal oma 3000 aastat tagasi

Teadlased avastasid kaks kunstlikku suurt varvast, mis võivad olla vanimad teadaolevad proteesid. Kaks kunstlikku suurvarvas, millest üks leiti 2600 aasta vanusel muumial, aitasid nendega varustatud egiptlastel liikuda, vahendab teadus.ee.

Manchesteri Ülikooli teadlane Jacky Finch katsetas neid kahel vabatahtlikul, kes õnnetuse tulemusel olid kunagi varvastest ilma jäänud. Ta lasi selleks Kairos Egiptuse Muuseumis ja Londonis Briti Muuseumis asuvate kolmeosaliste puidust ja nahast proteeside eeskujul koopiad valmistada.

Selgus, et iidsed varbaproteesid aitavad inimesel nii paremini jalale toetuda kui ka kindlamalt kõndida. Suur varvas kannab 40 protsenti inimese keharaskusest.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099