Üks libeduse tõttu inimese kukkumine läks haigekassale mullu maksma keskmiselt 2465 krooni, kokku võttis libedus ravieelarvest enam kui 26 miljonit krooni.

Eelmisel aastal esitati haigekassale 14 820 ravimiarvet, mis olid seotud jää ja lume tõttu kukkumisega, kirjutas Maaleht. Kokku kukkus libedaga raviarvete põhjal 10 553 inimest ja nende raviks kulus kokku 26 015 620 krooni. Sellele summale lisandus haiguslehtede maksumus.
Inimeste raviarvete suurused on väga erinevad, alates 20 kroonist ja lõpetades 227 000 krooniga.

Võrreldes libedatraumade ravikuludega on omavalitsuste kulud libetõrjeks väikesed. Näiteks kulub ühe Raplamaa vallakeskuse andmetel ühekordseks lumetõrjeks tänavatel 15,34 eurot (240 krooni) kilomeeter, platsidel ja parklates 0,03 eurot (0,48 kr) km, kõnniteedel 30,68 eurot (480 kr) kilomeeter.

Leht kirjutab ka, et libedus on haiglate traumapunktidele kõvasti tööd juurde andnud ja venitanud kiiret abi ootavate patsientide järjekordi tundide pikkuseks. Näiteks väisab Tartu Ülikooli Kliinikumi traumapunkti keskmiselt 58 vigastatut päevas, Rakvere haiglat aga 21, kellest umbes kolmandik libedaohvrid.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini keskuse tänavune rekordipäev oli 4. veebruar, mil vajas abi 93 inimest. Neist enamik oli viga saanud just libeda tõttu. Aasta keskmine traumade arv on PERHis 57.
TÜ Kliinikumi rekord jääb mõne aasta taha, mil libe sundis traumapunktist abi otsima 140 inimest.

Libeduse tõttu kukkudes saavad inimesed õnneks valdavalt suhteliselt kergesti viga ja pääsevad pärast esmaabi enamasti koju. Kõige tüüpilisemad kukkumisvigastused on küünarluu- ja randme piirkonna murrud, tihti esineb ka hüppeliigese ja õlavarre piirkonna vigastusi, peatraumasid ja seljapõrutusi.