Lugedes 17.veebruari Eesti Ekspressist artiklit „Kaks kuud gripiravi", tabas mind üks äratundmine teise järel. Olgu koheselt öeldud, et selle noore inimese lugu pole ainult tema juhtum. See on tänases Eestis kümnete, et mitte öelda sadade tuhandete inimeste lugu - mille nimeks võib panna „perearsti õudusunenägu" - just selliseid patsiente külastab meie praksiseid hordide viisi ja kõiki neid iseloomustavad samad tunnused.
Patsient, noor ja haritud, rabab hulluna tööd teha, jookseb energiast ja tervisest tühjaks, haigestub tavalisse viirusinfektsiooni (või külmetusse - kuidas soovite) ja võta näpust! Ei paranegi sõrmenipsuga. Mis nüüd siis lahti on?! Juba 12ndal haiguspäeval sic!, pöördub palavikus, nohune ja apteegist juba vähemalt 40 euro eest erinevaid ravimeid kokku ostnud patsient oma perearsti poole, kes tuvastab pikkade aastakümnete kogemusele tuginedes, et tegemist on viiruse tüsistusega, ilmselt mädase kurgupõletikuga - ja kirjutab antibiootikumiretsepti. Teisiti mädast kurku enam ravida ei saa, selge see. Arst teab, et patsient on selleks ajaks teinud juba mitu saatuslikku viga eneseravis: