Autor: Violetta Riidas • 20. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Novaator: Kuidas aju häbi tunneb?
Kui paluda inimestel oma lapsepõlve
lemmiklaulu linti laulda ning lasta seejärel neil seda kuulata, tunneb valdav
osa sügavat häbi.
Just sellist esmapilgul julma katseviisi kasutasid California neuroteadlased, et kindlaks teha, millised aju osad piinlikkustunde tekkimises osalevad. Eksperimendi muudab huvitavaks see, et paljudel katses osalenud isikud põdesid neurodegeneratiivset haigust. Just see aitas närviteadlastel jälile saada, et piinlikkusega on seotud vöötmekääru ajukoor.
Katseisikud tundsid piinlikkust ainult siis, kui see konkreetne ajuosa oli kahjustamata. «Normaalse ajuga inimesed tundsid enda laulmise vaatamisel tõsist piinlikkust,» selgitas uuringu üks läbiviijatest Virginia Sturm. Kõigil tõusis vererõhk, süda hakkas kiiremini lööma, samuti muutus hingamissagedus. Ajukoore kahjustusega inimestel selliseid reaktsioone ei tekkinud.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!