Autor: Triin Tabur • 26. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti farmaatsiatööstus pole vaid helesinine unelm
Euroopa farmaatsiatööstuse käive ulatub 215
miljardi euroni, moodustades 2% Euroopa SKTst. Rääkimata globaalsetest
võimalustest, on ainuüksi Euroopa ravimimajanduse maht selline, et sunnib vägisi
küsima – kas see, et Eesti ei näi tahtvat endale kübetki sellest väärtusahelast,
on õigustatud?
On selge, et Eesti-suurune riik impordib arvestatavalt ravimeid. Ravimi importöörid on lõviosa maailma võimsamatest majandustest. Siiski ei ole põhjendatud ja loogiline, et Eestis, kus on olemas ajalooline farmaatsiatööstuse traditsioon, üldse ravimeid ei toodetaks. Kui vaatame ringi oma lähiümbruses, näeme, et me naabruskonnas pole praktiliselt ühtki riiki, kes oleks täielikult ravimitööstusest loobunud. Soomlastel on Orion, lätlastel Grindeks, Leedus Sanitas.
Praegu on eestimaise ravimitööstuse seis habras, kuid kuuldused tema surmast on siiski tugevasti liialdatud. Tõsi, pikka aega selle tööstusharu lipulaevaks olnud Tallinna Farmaatsiatehase ASi omanik PJSC Grindeks on osade kaupa tootmist Eestist Lätisse kolinud. Balti riikide ravimitööstuse kese ongi praegu Lätis, kus ravimitööstust käsitletakse prioriteetse tööstusharuna. Lisaks Farmaatsiatehasele saame Eestis tootmisele orienteeritud ettevõtetena käsitleda veel AS Keveltit, Vitale-XD Ltd ja OÜ Vipist.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!