Autor: Triin Tabur • 5. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Astma võib rünnata ka elu teises pooles
Tänaseks päevaks on tõenduspõhine
meditsiin kummutanud mitmed haiguste ja ravimisega seotud müüdid. Sellele
vaatamata on ikkagi levinud arvamused sellest, et august on kirurgiliseks raviks
sobimatu kuu, suitsetamisest loobumine põhjustab tervise halvenemist ning et
astma on noorte inimeste haigus ja hingeldus vananemise loomulik osa.
Epidemioloogilistest uuringutest nähtub, et astma esinemissagedus vanemaealistel (üle 65 a) ei erine ülejäänud vanusegruppidest (1-3). Olgugi, et astma esmaseid ilminguid on sagedamini kuni 15 eluaastani (4), võib haigus avalduda mistahes vanuses, ka üheksandal ja kümnendal eludekaadil.
Astma, mis kestab lapseeast, on enamasti stabiilne. Seevastu vanemas eas tekkinud (>40 a) haigus on raskema kulu ja progresseeruva loomusega, seda eriti naistel (5-7). Täiskasvanuea astma esinemissageduses on märkimisväärsed soolised erinevused.