Aprillis vastuvõetud määrus tagab patsientidele kontrolli oma andmete üle
Euroopa Parlamendis aprillis vastuvõetud Euroopa terviseandmeruumi määruse eesmärgiks on tagada muu hulgas patsientidele kontroll oma andmete üle ja määratleda täpsemalt terviseinfosüsteemide arendajate kohustused.
Lisaks on ühtse Euroopa terviseandmeruumi (EHDS) määruse eesmärgiks luua uued võimalused turvaliseks teiseseks andmekasutuseks ja võimestada veelgi laialdasemalt piiriülest digiretseptide ja terviseandmete vahetust.
Praegu on Euroopa Liidu riikidel asutusel erinevatel põhimõttetel ning standarditel toimivad tervisinfosüsteemid ja e-tervise lahendused.
Erisuste tõttu ei ole paljud neist koostalitlusvõimelised, see omakorda ei võimalda andmeid vahetada, ravikvaliteeti parandada ega pruugi tagada ka patsiendile võimalust omada kontrolli oma andmete üle. Uus määrus loob ühtsed põhimõtted, et tagada sarnased võimalused ja õigused patsientidele, esitab ülesed nõuded terviseinfosüsteemide loojatele ning reguleerib ühtsel viisil terviseandmete kasutuse teaduseks ja innovatsiooniks.
Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsleri Nele Labi sõnul vastab terviseandmeruumi määrus paljuski juba praegu Eestis arendatud lahendustele alates patsiendi võimalusest kontrollida juurdepääsu oma terviseandmetele ja jälgida andmete päringuid logiraamatust, lõpetades erinevate tervise infosüsteemide koostalitusega.
“Eesti riiklike e-tervise lahenduste jaoks ei too määrus kaasa olulisi muudatusi, ent kehtestades samalaadsed põhimõtted kõikjal Euroopas, paranevad meie inimeste ravivõimalused ja -kvaliteet Euroopas reisides, õppides, elades. Eesti vahetab patsiendi soovil juba täna terviseandmeid või digiretsepte 11 riigiga, aga rohkem me ei saa ise ära teha, sest teised riigid ei ole veel selleks valmis,“ rääkis Labi.
“Määruse üheks eesmärgiks on terviseandmete vahetamine kõigi Euroopa Liidu riikide vahel. See tähendab, et tulevikus saame oma retsepti välja osta mistahes Euroopa Liidu riigis ning seal haigestudes saame soovi korral kohalikule arstile teha nähtavaks oma senise haigusloo,” selgitas Labi.
Labi sõnul on olulisel kohal tulevikuarengutes ka jätkuv tervisandmete kvaliteedi parandamine ning isikustamata andmete turvaline kättesaadavaks tegemine teadus- ja arendustööks läbi turvaliste andmetöötluskeskkondade. See omakorda kiirendab uute patsiendikesksete lahenduste loomist. Sedagi suunda toetab tervise andmeruumi määrus, koos erinevate Euroopa Liidu rahastusprogrammidega, millest Eesti saab osa võtta.
Määrus jõustub peale uue Euroopa Parlamendi koosseisu hääletust ning Euroopa Liidu Teatmikus avaldamist sellel aasta sügisel.
Seotud lood
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele