Autor: Violetta Riidas • 30. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pikaajaline töötu saab abi arsti armust
Esmapilgul pole töötutega mingit probleemi,
kuna töötu on kindlustatud ja perearstile makstakse tema eest pearaha.
Kindlustatud isiku pearaha on kindlaks määratud haigekassa lepinguga, olgu
inimene töötu, minister või pensionär.
Olukord muutub, kui ametliku töötuse aeg läbi saab, aga inimene ei ole tööd leidnud, vaid temast on statistikas pikaajaline töötu saanud. See tähendab püsiva sissetuleku kadumist või kahanemist, samuti väheneb tõenäosus uut töökohta leida. Sageli esineb sotsiaalseid probleeme (sh tervise ja perega) ning kuritegelikku või ka suitsidaalset käitumist.
Selleks ajaks on töötul pikaajalisest pingest ja ravikindlustamatusest (loe: plaaniline arstiabi tasuline) tekkinud hulk tervisehäireid, mis olukorda veelgi pingestavad. Pikaajaline töötu saab alates 2011. aastast toimetulekutoetust. Sel aastal on toimetulekupiiri määr üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 76,70 eurot kuus ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Põlva maakonnas oli jaanuari lõpu seisuga registreeritud töötuid 1549 ja nende osakaal tööjõust ulatus 13,7 protsendini. Kogu Eestis on see näitaja 10,2 protsenti.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!