Autor: Violetta Riidas • 4. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Nad töötavad siiski ja täidavad ka seatud eesmärke,“ lausus Tapfer ja tõi näiteks nii ravimipoliitika aastateks 2002-2010 kui ka haiglavõrgu arengukava aastani 2015. Ta juhtis tähelepanu, et kui vaadata seal eraldi punkte, siis on need enamasti täidetud.

Ravimipoliitika arengukavas oli eraldi olulisel kohal punkt, mille kohaselt põhiravimite kättesaadavuse tagamine on esmatasandi tervishoiuteenuse üks osa. Seda nõuab ka WHO. Tapfer tõstatas küsimuse – mis olid arengukava koostamise ajal põhiravimid ja mis on seda praegu. Ta leidis, et tolles ajas oli see ehk väga mõistlik, kuid aja jooksul on mitmed näitajad oluliselt muutunud ja enamik näitajaid on meil tugevalt euroopa keskmised või kõrgemad ning haiglate efektiivsus on lausa euroopa tipus. Meie raviminäitajad aga ei lähe kokku teiste tervishoiunäitajatega. Eestis kulutati 2008. aastal ühe inimese kohta ravimitele vaid 262 dollarit. Suurim oli see summa USAs 897 dollarit. „Inimeste oodatav eluiga on sõltuvuses ravimikulutustest. Kuigi pikaealistel prantslastel on kindlasti ka muid põhjuseid pikemaks elueaks, kuid trend on siis olemas,“ rääkis Tapfer.