Autor: Merike Kungla • 20. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sagenenud kukkumine võib olla Alzheimeri varaseks indikaatoriks
Teadlased on leidnud, et sagenenud
kukkumiste arv võib ennustada isegi väga varases staadiumis olevat Alzheimerit,
aidates kaasa selle haiguse varasele äratundmisele ja diagnoosimisele, kirjutas
ERRi
teadusportaal.
Alzheimeri tõve levimus üle 65-aastaste seas on 6–8%, moodustades üle poole kõigist dementsussündroomidest. Arvatakse, et närvirakkude valikuline hävimine selle haiguse korral tekib lahustumatu valgu amüloidi ladestumisest ajus. Amüloidi ladestumise algusest esimeste haigusnähtude ilmnemiseni võib kulub umbes 15–20 aastat. Seetõttu otsitakse pidevalt märke, mis ennustaks haiguse teket enne kui mälukaotus või mõtlemise halvatus.
Washingtoni ülikooli teadlaste 8 kuu pikkuses uuringus osales 125 vanemat inimest. Neil paluti pidada arvestust enda kukkumiste üle ja ühtlasi otsiti positronide emissiooni tomograafia (PET) abil ajust Alzheimeri tõvele iseloomulikku amüloidi ladestumist. Vastuste analüüsil selgus, et katsealustel, kelle aju pildid näitasid Alzheimeri varajasi märke, oli tunduvalt suurenenud kukkumiste arv.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!