Autor: Triin Tabur • 5. september 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inimarengu aruanne: nõudlus tervishoiuteenuste järele üha kasvab
Täna avaldati Eesti Inimarengu Aruanne
2010/2011 pealkirjaga „Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet“.
Seekord on fookuses taasiseseisvumisaastate jooksul toimunud arengud ning
võrdlus teiste Balti riikidega.
Praxise analüütikud Riina Sikkut ja Ain Aaviksoo annavad inimarengu aruandes ülevaate Balti riikide tervishoiupoliitikast aastatel 1990-2010.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigi Balti riikide tervishoiureformide tuumaks on olnud kolm põhimõtet: sotsiaalkindlustusele tuginev tervishoiu rahastamine, kus valitsussektori panus on suhteliselt suur, perearstidele rajatud tugev esmatasandi tervishoiusüsteem ning teenuseosutajate (eeskätt haiglate) majanduslik autonoomsus. Samas olid tervishoiureformi kõigi kolme põhikomponendi poolest Eesti poliitilised otsused ning nende elluviimine 1990. aastatel jõulisemad võrreldes Läti ja Leeduga.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!