Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Annetatud luuüdi liigub üle pooltel juhtudel teise riiki
Kui veredoonorluse puhul läheb annetatud
veri reeglina Eesti-siseselt kasutusele, siis luuüdi puhul elavad doonor ja
patsient üle pooltel juhtudest erinevates riikides, rääkis TÜ Kliinikumi
hematoloogia-onkoloogia kliiniku arst Ain Kaare.
Vereloome tüvirakkude (luuüdi) doonorite register on elektroonselt peetav andmebaas, kus säilitatakse registriga liitunud doonorite koesobivuse antigeenide tüpiseerimise tulemusi. "Seega varudest, kui sellisest, me rääkida ei saa," selgitas doktor Kaare, miks veredoonorluse kombel luuüdi tagavaraks ei koguta. On vaid kahendsüsteemis ülestähendatud arvude jada.
Seotud lood
Vereloome tüvirakke on Eesti inimesed
saanud ka sugulasdoonoritelt, kuid statistika näitab, et registridoonoreilt
pärinevaid siirdamisi on oluliselt rohkem, kirjutas Eesti
Päevaleht.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele