Ainult tellijateleAutor: Triin Tabur • 30. oktoober 2011
Ainult tellijateleTähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ka sisekõnel võib aktsent olla
Vaikselt lugemise korral on meil sageli
tunne, nagu hääldaksime ja räägiksime mõttes samamoodi nagu kõva häälega. Siiski
on siiamaani vähe tõendeid selle kohta, kui palju sisekõne meenutab meie enda
häält valjusti rääkides. Nüüd on Briti teadlased vähemalt ühes asjas selgusele
jõudnud – sisemisel kõnel on sama aktsent nagu välisel, kirjutas ERRi teaduskülg.
Selle järelduseni jõudmiseks võrreldi Põhja- ja Lõuna-Inglismaalt pärit vabatahtlike lugemiskäitumise muutusi. Nimelt hääldavad nendest kahest piirkonnast pärit inimesed erinevalt näiteks täishääliku pikkust sõnas glass (eesti k klaas). Põhjapoolses aktsendis on vokaal lühike, lõunapoolses pikk.
Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu 
Liitu Meditsiiniuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Mu.ee toetajad: