Kui värske Iisraelis läbi viidud uurimus
näitas, et uuema põlvkonna hormooni drospirenooni sisaldavate antibeebipillidega
kaasneb eelmiste põlvkondade pillidega võrreldes suurem tromboosirisk, siis
Tartu Ülikooli Kliinikumi sisearsti Anne Kirsi sõnul esineb tervel noorel naisel
venoosne tromboos sagedamini raseduse kui pillide tarvitamise ajal, kirjutab Naine24.

Anne Kirss märkis Ida-Tallinna Keskhaigla konverentsil «Tromboos – interdistsiplinaarnne probleem III», et antibeebipillid matkivad oma toimelt sisuliselt rasedust, vahendab med24.ee.

Kas gestageen ikka tõstab tromboosiriski?

Pillid sisaldavad Kirsi sõnul kahte hormooni - sünteetilist östrogeeni ja sünteetilist gestageeni. Viimane jätab tohtri sõnul mulje, et praegu toimub ovulatsioon ja organism jääb aastateks ootele, et äkki tuleb rasedus. «Ehk siis - me petame keha,» rääkis ta.

«Lisaks on sünteetilisel gestageenil lisatoime – suurendab emakakaela lima tihedust ja muudab endomeetriumi õhukeseks. Tegelikult võikski kasutada puhast gestageeni, paraku põhjustab see sageli vaheveritsusi, mis ei ole naisele eriti meeldiv. Östrogeen võtab selle ebameeldiva kõrvaltoime ära, lisaks langetab ta munasarja oma östrogeeni produktsiooni.»

Anne Kirsi sõnul jaotatakse antibeebipillid põlvkondadesse just neis kasutatava gestadeeni alusel. «Esimene põlvkond on ajalugu, seda enam ei kasutata. Teise põlvkonna preparaadid, mille puhul on gestageeniks levonorgestreel, on samuti üsna vanad, praegu kasutatakse peamiselt kolmanda põlvkonna antibeebipille. Kolmanda põlvkonna puhul on gestageeniks desogestreel või gestodeen. Lisaks on veel olemas 4 gestageeni, mida ei ole põlvkondadesse paigutatud,» kirjeldas Kirss.

Palju on räägitud just kolmanda põlvkonna suuremast tromboosiriskist võrreldes teise põlvkonnaga, kuid tromboosiriski tõstab tohtri sõnul tegelikult östrogeen. Gestageenide puhul pole aga tema sõnul päris täpselt teada, mismoodi nad funktsioneerivad ja miks mõni gestageen justkui tõstab tromboosiriski ja mõni mitte.

Praegu on tema sõnutsi pigem levinud arvamus, et kolmanda põlvkonna gestageenid mitte ei tõsta tromboosiriski, vaid teise põlvkonna gestageen levonorgestreel pisut langetab seda riski, mida östrogeen põhjustab.

Plaaster hoopis ohtlikum

Kirsi sõnul on vahe ka selles, kas võtta pille või kasutada hormonaalset plaastrit. Ehkki plaastri korral on hormoonitase madal, on pidev ja ööpäevane östrogeenkoormus kokku palju suurem kui tabletil, mille tulemusena tõuseb tromboosirisk kaks korda.

Tuperõnga tromboosiriski kohta tema sõnul hetkel uuringuid pole. Arvatakse siiski, et tal võiks olla väiksem risk kui plaastril ja ehk isegi väiksem kui pillidel.

«Teadmine, et antibeebipillid võivad tromboosiriski tõsta, tuli üsna kiiresti, kui pille 50ndate lõpus kasutama hakati. Esimene juht ilmus kirjanduses juba aastal 1961. Tollal oli antibeebipillis väga suur kogus östrogeeni, mis oli seotud ka oluliselt kõrgema tromboosiriskiga, kui kannavad endas tänapäevased preparaadid,» kinnitas Anne Kirss.

Uuringutes on tema sõnul leitud, et tänapäeval kasutatavad antibeebipillid tõstavad venoosse trombemboolia riski 2-6 korda.

«Kuigi relatiivne riski tõus on suur, jääb absoluutne risk siiski üsna väikeseks: üldpopulatsioonis on tromboosi risk 6 – 12/100000, pillidega 16 – 40/100000 ja raseduse ajal 60 – 130/100000 kohta. Suurima tromboosiriskiga on siin vaieldamatult rasedus,» märkis Kirss.

Lõpetuseks tõdes ta, et kuigi antibeebipillid tõstavad tromboosiriski, on raseduse ajal risk veelgi suurem. «Kui patsiendil esineb haigus, mille puhul rasedus on vastunäidustatud, siis ega meil palju paremaid vahendeid kasutusele võtta ei olegi kui hormonaalsed kontratseptiivid,» möönis Anne Kirss.?