Autor: Triin Tabur • 12. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringu ühe algataja, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi sotsiaalfarmaatsia dotsendi Daisy Volmeri sõnul näitab tulemus, et ravimeid kasutades ei tajuta alati sellega kaasneda võivaid ohte. “Kuigi suurem enamus vastanutest pidas eelnevalt vajalikuks apteekri või arstiga konsulteerida, siis tervelt kolmandik toetus ravimisel iseenda või pereliikmete tarkusele,” märkis ta.

Samas toob uuring välja, et eestlaste ravimialased teadmised ei ole kiita. Seda kinnitab selgunud tõsiasi, et ka kõige tuntumate käsimüügiravimite puhul ei suudetud sageli eristada ravimi tootenime ja toimeainete nimesid. Volmer toob välja, et vastanud ei teadnud näiteks seda, et gripiteed on multikomponentsed ja sisaldavad nii paratsetamooli kui pseudoefedriini. Kui neile lisaks aga manustada samu toimeained sisaldavaid preparaate (näiteks tabletid, ninatilgad), siis võib tekkida ravimi üleannustamise oht.