9. mai 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimast viit aastat Eesti tervishoius võib võrrelda Ameerika mägedega, mille tõuse ja langusi iseloomustab haiglajuhtide palgakõver. 2008. aasta kohati rohkem kui 20%sele töötasu tõusule järgnes järsk langus, mis tasapisi taas tõusule pöördus. Nelja aasta tagusele tasemele pole siiski veel jõutud.

2007. aasta alguses olid tervishoiutöötajad streigivalmis. Tollane Tallinna linnapea Jüri Ratas leidis pärast läbirääkimisi kolme linnaosalusega haigla juhatuse ja nõukoguga, et 40%ne palgatõus 2007. ja 2008. aastal on reaalne. Seda aga tingimusel, et palgakomponent suureneb raviteenuse hinnakirjas 17%-lt 20%-le ning käibemaks ja haiglate kapitalikulud hüvitatakse täielikult kas riigieelarvest või raviteenuse hinnaga. Midagi sellist ei juhtunud, kuid arstide ja haiglajuhtide palgad hakkasid tõusma.