Autor: Violetta Riidas • 17. september 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arste on puudu isegi erahaiglas

Arstide põuast on saanud suurim probleem, mis viinud streigi lävele.

20. august, Eesti vabariigi taasiseseisvumise aastapäev oli Soome Savonlinna haiglas nukker – arstide puuduse tõttu tuli sulgeda neuroloogiaosakonna statsionaar. Eestist vaadates tundub see tragikoomiline, sest üldise arusaama järgi on pooled meie arstid ju Soome läinud. Kuidas neid seal siis ikka veel nii palju puudu on?

Eestis peaks seega arstide põud veelgi suurem olema. Samas on osakonna sulgemiseni jõutud vaid Rakveres, kus pediaatri puudumisel on mitu korda kinni pandud lasteosakond. Näiteks 2010. aasta lõpus töötas haigla mõnda aega lastearstita – üks senistest meedikutest asus tööle Soome, teine jäi lapsehoolduspuhkusele. Osakond läks kollektiivpuhkusele. Nüüd oodatakse arsti lapsehoolduspuhkuselt naasmist.“Avamine ja sulgemine on seotud arstide võimalusega tulla teistest haiglatest meile tööle. Seega mõnel nädalal on arst ja mõnel mitte,” selgitab haigla peaarst Sirje Kiisküla.Töötatakse mitmes raviasutusesEga teistelgi erialadel Rakveres olukord kuigi roosiline ole, kohe saaks tööd hulk arste. Nii käivad teistest haiglatest tööl lastearstid, endokrinoloogid, günekoloogid jne. EMO-arst tuleb suisa Soomest.“Samuti vajame abijõudu valvetesse ja ambulatoorsesse vastuvõttu. Teatud spetsialiste, nagu hematoloog, polegi üldhaiglas ette nähtud, kuid patsiendid vajavad siiski abi ja pealinna või Tartusse liikumine pole kõigile jõukohane,” ütleb Kiisküla.Arste on puudu juba isegi erahaiglasÜldhaiglal Elvas on veidi paremini läinud. “Veel ei ole me ühtegi eriala arstide nappuse tõttu täiesti kinni pannud, kuid haigekassa lepingu maht on küll vähenenud, kuna aastate jooksul ei ole meil alati õnnestunud leida lahkunud arstide asemele kohe uusi. See aga tingib lepingumahu just nagu ajutise vähenemise, mida on hiljem raske taastada,” räägib Elva Haigla juhataja Peeter Laasik. Praegu püüavad nad leida spetsialisti kolmele erialale. Samas lisab Laasik, et pakutavad koormused oleksid tagasihoidlikud – 0,4st kohast kuni 0,8ni.Arste otsivad ka teised haiglad: Ida-Viru Keskhaigla 16 eriarsti ja kaht osakonnajuhatajat, Narva Haigla 12 eriarsti. Lõuna-Eesti Haigla palkaks kohe tööle psühhiaatri ja Rap­la Maakonnahaigla sisearsti ja günekoloogi. Tartu Ülikooli Kliinikumis käib praegu konkurss arsti-õppejõu kohale hematoloogia-onkoloogiakliinikus ning anestesioloogia- ja intensiivravikliinikus. Siiski pole seal muret kohtade tühjaks jäämise pärast, sest mõlemale on sooviavaldusi juba laekunud.Arste on puudu isegi erahaiglas Fertilitas. “Meile jõudis arstide nappuse mure eelmisel aastal ja praegu on puudu neli-viis spetsialisti. Kahjuks ei olegi meil võimalik neid Eestist leida, sest erahaiglana ei saa me võtta otse koolipingist tulevaid noori, vaid juba endale nime teinud tohtreid. Kõik head arstid on aga juba kas väga hõivatud või käe välismaale andnud,” nendib Fertilitase juht Ivo Saarma. Kohe võtaks ta tööle paar günekoloogi, anestesioloogi, radioloogi ja lastearste.Peeter Laasik toob välja ka teise probleemi – täpset arvu, kui palju arste puudu on, pole kerge öelda. Ta tõi näiteks töötavad pensionärid. “Meil on väga hea meel, et nad sageli meile vastu tulles töötavad, kuid samas ei ole loogiline, et arst töötab surmani,” ütleb ta.Sama kinnitab haiglate liidu juht Urmas Sule. “Selget pilti, kui palju arste konkreetselt kuskil haiglas puudu on, paraku pole,” ütleb ta ja lisab, et Ameerika stiilis töökuulutust “otsime arsti või õde” pole mõtet üles panna, kuna see ei annaks tulemust.“Püüame tekitada tohtrite ja õdedega otsekontakte. Väga raske on noori veenda, et nad alustaksid Eestis, kuna tõmme väljapoole on suur. Kõige tugevam suhtluskanal on õppetsükkel. Kliinikum on selles mõttes eelisseisus,” viitab Sule võimalusele end kaadriga kindlustada.Residentuuribaas annab konkurentsieeliseViimast kinnitatakse teises peamises residentuuribaasis Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus igal aastal asub tööle paarkümmend uut arsti.“Peamiselt on tegemist residentuuri lõpetanud noorarstidega, kes on juba aastaid meie haiglas residendina või valvearstina töötanud, saanud kolleegide seas omainimeseks ning on alati teretulnud igasse meie kliinikusse,” vahendab haigla esindaja. 2011. aastal suurenes haiglapere 18 residentuuri lõpetanud spetsialistiga ning sel aastal loodetakse tõhusat täiendust.Residentuuri peab arstide Eestis hoidmisel ülioluliseks ka Saarma. “Kui Eestis ollakse juba mõnda aega töötanud, siis enam nii kergekäeliselt ära ei minda,” ütleb ta.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099