Tervishoiutöötajate streigi põhjuste hulgas ei ole esikohal mitte palgatõus.
Eelkõige on vaja lahendusi, kuidas arstide, õdede ja hooldajate koormust ja töötingimusi vähegi inimlikumaks muuta, kuidas aastatepikkuse tegematajätmiste tõttu ummikusse jooksnud tervishoiusüsteemi parandada ja kust kõigeks selleks lisaraha leida. Enne, kui neid küsimusi pole isegi arutama hakatud, ei saa rääkida ka streigi ärajätmisest. Tervishoiutöötajad ei taha jõuda olukorda, kus ühel heal päeval ei ole haigel inimesel enam üldse võimalik Eestis arstiabi saada, ja mitte ükskõik missugust, vaid head arstiabi.
Seotud lood
Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit teatasid 17. septembril Vabariigi Valitsusele, Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Haiglate Liidule, et 1. oktoobril algab tervishoiuvaldkonna töötajate streik.
Haigekassa nõukogu otsustas täna, et järgmisest aastast saab arstide palka tõsta 3% ja õdedel ning hooldajatel 6%.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.