Eelkõige on vaja lahendusi, kuidas arstide, õdede ja hooldajate koormust ja töötingimusi vähegi inimlikumaks muuta, kuidas aastatepikkuse tegematajätmiste tõttu ummikusse jooksnud tervishoiusüsteemi parandada ja kust kõigeks selleks lisaraha leida. Enne, kui neid küsimusi pole isegi arutama hakatud, ei saa rääkida ka streigi ärajätmisest. Tervishoiutöötajad ei taha jõuda olukorda, kus ühel heal päeval ei ole haigel inimesel enam üldse võimalik Eestis arstiabi saada, ja mitte ükskõik missugust, vaid head arstiabi.