Autor: Violetta Riidas • 21. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelkõige on vaja lahendusi, kuidas arstide, õdede ja hooldajate koormust ja töötingimusi vähegi inimlikumaks muuta, kuidas aastatepikkuse tegematajätmiste tõttu ummikusse jooksnud tervishoiusüsteemi parandada ja kust kõigeks selleks lisaraha leida. Enne, kui neid küsimusi pole isegi arutama hakatud, ei saa rääkida ka streigi ärajätmisest. Tervishoiutöötajad ei taha jõuda olukorda, kus ühel heal päeval ei ole haigel inimesel enam üldse võimalik Eestis arstiabi saada, ja mitte ükskõik missugust, vaid head arstiabi.

Rahandusministeeriumi viimase majandusprognoosi järgi tõuseb Eesti keskmine palk 2012. aastal 5,6% ja 2013. aastal 5,5%, seega kahe aastaga kokku üle 11%. Tarbijahinnaindeksi kaheaastane tõus läheneb samal ajal 8-le protsendile. Nimetada selle taustal arstidele pakutud kolme protsenti palgatõusuks oleks naljakas, kui see poleks tegelikult kurb.