Autor: Violetta Riidas • 24. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Leetrite puhangud, mida on täheldatud Euroopas viimastel aastatel, on märk sellest, et riiklikud immuniseerimisprogrammid ei toimi optimaalselt ning ühiskonnas on olemas vaktsineerimata elanikkonna rühmad,“ ütles Sprenger. „Immuniseerimisega tegelevad tervishoiutöötajad on lapsevanematele usaldusväärseim infoallikas ning seetõttu mängivad just nemad kriitilist rolli laste vaktsineerimise edendamisel. Panustamine immuniseerimisse ning haiguste nagu leetrid ja punetised ennetamine on oluline, sest see mitte üksnes ei päästa elusid, vaid vähendab ka haiguskoormust ja majanduslikku mõju ühiskonnale,“ lisas ta. 

Terviseameti andmetel on Eestis laste immuniseerimine leetrite vastu küll hea, kuid viimastel aastatel veidi langenud. 2011. aastal jäi Eestis vaktsineerimata 3651 last vanuses 3-14 aastat. Käesoleval aastal on Eestis registreeritud kolm sissetoodud leetrite juhtu. Sissetoodud haiguse kohapealne edasine levik on seda tõenäolisem, mida rohkem on Eestis vaktsineerimata inimesi.