Mai Rosenbergi inauguratsiooniloeng 9. oktoobril

Nefroloogia aktuaalseim küsimus tänapäeval on kroonilise neeruhaiguse varajane avastamine ja edasise progresseerumise ennetus. Krooniline neeruhaigus areneb ilma oluliste kliiniliste tunnusteta paljudel inimestel, kellel on kõrge vererõhk, suhkurtõbi või muu hilisemat neerukahjustust põhjustav haigus. Kui ajalooliselt on nefroloogide tegevusvaldkond piirdunud peamiselt kuseteede infektsioonide ja elanikkonna hulgas suhteliselt harva esinevate haiguste raviga, nagu näiteks glomerulonefriidid ning neeruasendusraviga, siis tänapäeval on haigestumus muutunud. Kõrge vererõhk ja suhkrutõbi on elanikkonna hulgas sage ja seoses urbaniseerumisega prognoositakse plahvatuslikku globaalset suhkurtõve leviku ning sellega kaasnevate tüsistuste sagenemist, mis on toonud kaasa vajaduse kaasata endokrinoloogide kõrval haigete uurimisse mitmeid teisi erialaspetsialiste, sealhulgas nefrolooge. Kuigi viimastel dekaadidel on arusaamad kroonilise neeruhaiguse patogeneesimehhanismidest paranenud ja kasutusele on võetud mitmeid uusi ravimeid, ei ole selle haiguse ravi veel piisav, et hoida ära sellist neerukahjustust, kus on vajalik rakendada neeruasendusravi – dialüüsi või neerutransplantatsiooni.