Autor: Violetta Riidas • 28. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raha on alati vähe. Selle kurva tõsiasja kordamine võib tunduda tüütu, kuid mõnikord tuleb ka lihtsaid asju uuesti meelde tuletada.

Meie riigis on raha absoluutne hulk, mida võime aasta jooksul kulutada, piiratud sellesama aasta jooksul siin loodud lisandväärtusega ehk teenitud palga- ja kapitalituluga. (See mudel on mõningane lihtsustus, kuid teenib oma eesmärki.) Loodav lisandväärtus on omakorda piiratud meie kollektiivse võimega muundada tootmissisendeid kellelegi kasulikeks kaupadeks ja teenusteks. Ja kuna selle muundamisprotsessi efektiivsus areneb vaevaliselt, siis saab meil homme olema raha ehk mõnevõrra rohkem kui täna, aga mitte oluliselt. See on objektiivne paratamatus, sest üle oma varju ikka ei hüppa.