Autor: Triin Tabur • 3. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eile avalikustatud OECD raport juhtis taas tähelepanu, et Eesti patsiendi omaosalus käsi- ja retseptiravimite ostmisel on liiga suur, ligi 59%. Rohkem maksavad Euroopas vaid poolakad. Miks see nii on ja kuidas saaks olukorda parandada?

Siiani oli haigekassa hüvituse summa väga väikene, mistõttu püsis kõrge ka inimese poolt makstud summa. See tähendas, et haigekassa hüvitas ühe retsepti pealt kuni 12,79 € ja mitte sentigi rohkem, hoolimata ravimi hinnast. Oktoobris jõustuva seadusega kaotatakse see piir aga ära. Patsiendile tähendab see, et kui ta ostab haigekassa poolt kompenseeritava soodusravimi, siis lahutatakse ravimi maksumusest maha kindlaks määratud inimese oma kulu (3,20 €) ning ülejäänu summast pool maksab haigekassa – summa suurus siinjuures enam rolli ei mängi. Kokkuvõttes tähendab see, et soodsaks muutuvad need ravimiretseptid, mille kogu maksumus on kallim kui 29 eurot (kuna sel puhul on haigekassa makstav summa suurem kui 12,9 €). See on väga tänuväärne muudatus ja edasiminek. Valitsuse väitel tähendab see, et inimestele lähevad 50% soodustusega ravimid umbes 22% odavamaks ja ma siiralt usun, et nii see ka on.