Saksamaa kohus esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse selle kohta, kas „tervisealane väide“ peab olema väide kasuliku toitumisalase või füsioloogilise mõju kohta, mis on suunatud füüsilise seisundi pidevale paranemisele, või piisab ka väitest ajutise mõju kohta, mis piirdub söömise või joomise ja seedimise vahele jääva ajaperioodiga. Lisaks küsis Saksamaa kohus, kas juhul, kui mõiste hõlmab ka ajutist mõju, ei ole määruse keeld alkohoolset jooki tervisealase väitega reklaamida vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud kutse- ja ettevõtlusvabadusega.
Eesti esitas Euroopa Kohtule seisukoha, mille järgi tuleb tervisealaseks väiteks lugeda iga väide, mis viitab aine mõjule inimorganismi funktsioneerimisele või füsioloogilistele protsessidele, sõltumata sellest, kas väide käsitleb kitsamalt üht organit või organsüsteemi või inimese füüsilist ja vaimset seisundit üldisemalt ning kas see puudutab lühi- või pikaajalist mõju. Mis puudutab piirangut Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud kutse- ja ettevõtlusvabadusele, siis seda õigustab Eesti hinnangul rahvatervise kaitse vajadus.