Autor: Violetta Riidas • 8. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui Eestis on eriarstivisiite väga palju, siis Inglismaal püütakse seda osakaalu vähendada ja tuua teenuste osutamine nii palju kui võimalik esmastandisse. Erinevus meiega on siin aga selles, et Inglismaa perearstisüsteemis töötab rohkem inimesi. Eestis töötab perearstikeskuses tavaliselt perearst ja pereõde, Inglismaal arsti kohta aga mitu pereõde, lisaks arsti tööd toetav personal, nt sotsiaaltöötaja. Eraldi on koduõendussüsteem, mis töötab käsikäes perearstiga. Lisaks sekretär ja praksise mänedžer. Seega on kahe-kolme arsti kohta keskuses ametis tegelikult 20-30 inimest.

Eriarsti vastuvõtule saab Inglismaal eranditult perearsti saatekirjaga, meil on mõned arstlikud erialad seni saatekirjavabad. Saatekirjad on seal pikad ja põhjalikud. Tihti räägib arst saatekirja sisu diktofonile, sekretär trükib selle sisse ja arst korrigeerib vajadusel. Väga põhjalikud, kuni 3-4 lehekülge, on ka eriarstide vastused. Tõsi, ka meil on haigla väljavõtted juba päris hea tasemega ja sisaldavad piisavat informatsiooni, ehkki perearstide saatekirjad kipuvad vahel jääma lakooniliseks, sest perearstil napib aega. Seetõttu on oluline, et ka Eesti perearstil tekiks võimalus abipersonali palgata.