Autor: Violetta Riidas • 9. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töötan Kallavere haiglas juba 37 aastat: olen olnud tsehhi arst, otolarüngoloog, peaarst ja uuesti eriarst. Selline staaž annab mulle õiguse võrrelda meie haiglat nõukogude perioodil ja hiljem, mil Eesti oli taastanud oma iseseisvuse. Kuigi ausalt öeldes, on siinkohal võrdlused ilmselt kohatud - liiga erinevad olid tervishoiusüsteemid, mis teenisid meid enne ja pärast 90ndaid. Samahästi võiks omavahel võrrelda putukat ja kala. Seepärast on parem lihtsalt meenutada ja jutustada sellest, mismoodi toimis tervishoid toona ja nüüd, tõmbamata paralleele ja otsimata analoogiaid.

NSV Liidu ajal oli palju kontraste, mil ilmseid miinuseid tasakaalustasid samavõrdilmsed plussid: odavad ravimid ja tasuta arstiabi kõrvuti viletsate tingimustega statsionaaris ja patsiente pooleldi näljas hoidva toiduga, laialt levinud altkäemaksuvõtmine...