Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laasik: Miks arstid ei taha maakonnahaiglasse
Tasapisi on aru saadud, et põhiline probleem on ebakindlus nii tulevase töökoha, palga, suhtumiste kui ka elukoha osas. Lihtsalt rahaga (lähtetoetus) ja ministri kinnitusega, et maakonnahaiglad ei kao, noorarste maakonnahaiglatesse ei meelita. Noorarstide usaldust on kõigutanud arusaamatud finessid eelmises haiglavõrgu arengukavas, kirjutab Elva haigla juht Peeter Laasik Eesti Päevalehes.
Enne uue kava tegemist on kasulik järele vaadata, mida head oli eelmises ja mis veelgi tähtsam – millised olid vead. Suures plaanis olid nii Hospital Masterplan kui ka haiglavõrgu arengukava 2002 kindlasti positiivsed dokumendid, kuid meepotis on mõni tõrvatilk. Haiglatele ei kinnitatud tegelikkusele vastavaid teeninduspiirkondi. Kui algses variandis oli ette nähtud, et Valga inimesed peavad osa arstiabi järele minema Võrru ja Saaremaalt Pärnusse, siis see oli selge möödalaskmine.
Seotud lood
Riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liige Neeme Suur päris eile riigikogu istungil sotsiaalminister Hanno Pevkurilt aru, kas seoses haiglavõrgu reformiga tuleks üle vaadata ka lähtetoetuse jagamise kord.
Õhus on palju ärevust, sest osa maakonnahaiglaid reformitakse lähiaastatel ümber tervisekeskusteks.
Meliva hambakliinikud Tallinnas, Sakus Pärnus ja Kuressaares ootavad oma kollektiivi hambaarste!
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele