Autor: Triin Tabur • 14. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laasik: Miks arstid ei taha maakonnahaiglasse
Tasapisi on aru saadud, et põhiline probleem on ebakindlus nii tulevase töökoha, palga, suhtumiste kui ka elukoha osas. Lihtsalt rahaga (lähtetoetus) ja ministri kinnitusega, et maakonnahaiglad ei kao, noorarste maakonnahaiglatesse ei meelita. Noorarstide usaldust on kõigutanud arusaamatud finessid eelmises haiglavõrgu arengukavas, kirjutab Elva haigla juht Peeter Laasik Eesti Päevalehes.
Enne uue kava tegemist on kasulik järele vaadata, mida head oli eelmises ja mis veelgi tähtsam – millised olid vead. Suures plaanis olid nii Hospital Masterplan kui ka haiglavõrgu arengukava 2002 kindlasti positiivsed dokumendid, kuid meepotis on mõni tõrvatilk. Haiglatele ei kinnitatud tegelikkusele vastavaid teeninduspiirkondi. Kui algses variandis oli ette nähtud, et Valga inimesed peavad osa arstiabi järele minema Võrru ja Saaremaalt Pärnusse, siis see oli selge möödalaskmine.
Teine probleem oli tõsiasi, et kuigi mitme haigla teeninduspiirkonnad olid elanike arvult praktiliselt ühesuurused (näiteks Jõgeva ja Võru), sai üks neist üldhaiglaks, teine pidi leppima aga kohaliku haigla staatusega. Põhjendada seda umbes 15-kilomeetrise kaugusega Tartust on väga suur lihtsustus. Kiirabiautos ei ole 15 lisakilomeetril patsiendi jaoks mingit tähtsust.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!