Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kiirabi ootavad valusad muutused
Peale suurhaiglate eelistamise aktiivravis on maakonnahaiglaid tabanud järgmine löök: neil on põhjendatud kartusi, et neid tõrjutakse juba sel aastal kiirabihankelt väikeste teenusepakkujatena kõrvale.
Eelmisel aastal oli terviseameti poolt kõigile kiirabiteenuse pakkujatele ette nähtud kokku 25 999 748 eurot, millest suurim summa 5 072 240 eurot läks Tartu Kiirabile.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas kinnitas eile riigikogus kiirabireformi puudutavale arupärimisele vastates, et ühtegi kiirabibrigaadi ära ei kao ning juba järgmisel aastal on neid praegusega võrreldes hoopis rohkem.
Üks suuremaid põhimõttelisi muudatusi, mis järgmisel aastal peale uute teeninduspiirkondade jõustub, on kiirabiarstide siirdumine nn randevuumeedikuteks.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.