Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kiirabireform tekitab väikestes keskustes endiselt segadust
Terviseameti kavandatav kiirabireform külvab endiselt segadust. Tartu kiirabi ja Eesti kiirabi liidu juhi Ago Kõrgvee hinnangul suureneb tänu reformile brigaadide arv ja abi jõuab patsiendini rutem. Väikekiirabide juhid aga muretsevad, kust võetakse vajalikud töötajad ning et kiirabil kaob kontakt kohalikega, kirjutas ERR Uudised.
Seotud lood
Valga maavanem Margus Lepik ja Valgamaa omavalitsuste liidu esimees Madis Gross nõuavad oma pöördumises terviseametilt kiirabireformi peatamist ning väljakuulutatud konkursi tühistamist, kirjutas ERR Uudised.
Eelmisel aastal oli terviseameti poolt kõigile kiirabiteenuse pakkujatele ette nähtud kokku 25 999 748 eurot, millest suurim summa 5 072 240 eurot läks Tartu Kiirabile.
Üks suuremaid põhimõttelisi muudatusi, mis järgmisel aastal peale uute teeninduspiirkondade jõustub, on kiirabiarstide siirdumine nn randevuumeedikuteks.
Reformierakonda kuuluvad maavanemad, kellest paljud istuvad kohalike väikehaiglate nõukogudes, käisid sotsiaalministrile kurtmas muret seoses kiirabireformiga, sest on teadmatuses, mis saab väikehaiglate kiirabibrigaadide personalist, tehnikast ja ruumidest, juhul kui nad kiirabikonkurssi ei võida.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele