Autor: Triin Tabur • 11. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on umbes 300 inimest, kes vajavad ellujäämiseks nädalas mitu korda neerudialüüsi. Ühiskonnale läheb ühe neeruasendusravi patsiendi ravi maksma umbes 30 000 – 40 000 eurot aastas. Paraku suureneb dialüüsravi vajavate patsientide arv aasta-aastalt. Seetõttu on nii arstid, patsiendid kui ka ravikulusid kompenseerivad asutused huvitatud parimal moel sellise kalli, ressursse ja aega nõudva kliinilise protseduuri jälgimisest, et kindlustada ravi kvaliteet, vähendada tüsistusi ja ravi paremini planeerida.

Inimese veri sisaldab tuhandeid erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega aineid ning ka dialüüsi teel kõrvaldatavaid jääkaineid on väga palju erinevaid. Tänapäeval saab jälgida peamiselt väiksemaid ja vees hästi lahustuvaid molekule, kuid suur hulk teistsuguseid aineid jääb nägemata. Tänu Tallinna Tehnikaülikoolis arendatavale uuele jälgimisseadmele on aga võimalik arstile analüüsimiseks avanevat pilti pisut laiendada.