Autor: Siret Trull • 5. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste selgitas, et sotsiaalministeeriumi senine taktika kohustusliku vastutuskindlustuse reguleerimisel on olnud selline, et direktiivi ülevõtmise eelnõuga tuleb  täita selle miinimumnõue ning kehtivaid võlaõiguse põhimõtteid (süülisus) muutmata  sätestada vastutuskindlustus kohustuslikuks. Sellise otsuse on tinginud väga piiratud aeg direktiivi ülevõtmiseks. 

Paralleelselt tahetakse aga valmistada ette üleminekut mittesüülisele süsteemile. Selleks tuleb kaaluda läbi lahendusvariandid (avalik-õiguslik või erakindlustusel põhinev, kaasnevalt rahastamise allikas), täpsustada, mis on kindlustusjuhtumiks ning hinnata võimalikke mõjusid. Peamiseks mõjuks, mida tuleb hinnata, on Paluste sõnul  see,  milliseks kujunevad kulud ravikindlustusele eri lahenduste puhul ja millised on võimalused kulude ohjamiseks (nt täpsem tervisekahjude loetelu ja kahjuastmed sarnaselt Soome ja Rootsiga).