Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium valmistab ette mittesüülise vastutuskindlustuse süsteemi
Aasta lõpus jõustub kõikidele Eesti tervishoiuteenuste osutajatele kohustuslik vastutuskindlustus kehtivaid võlaõiguse põhimõtteid järgides, kuid paralleelselt on sotsiaalministeeriumil kavas valmistada ette ka mittesüülisele süsteemile üleminekut.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste selgitas, et sotsiaalministeeriumi senine taktika kohustusliku vastutuskindlustuse reguleerimisel on olnud selline, et direktiivi ülevõtmise eelnõuga tuleb täita selle miinimumnõue ning kehtivaid võlaõiguse põhimõtteid (süülisus) muutmata sätestada vastutuskindlustus kohustuslikuks. Sellise otsuse on tinginud väga piiratud aeg direktiivi ülevõtmiseks.
Seotud lood
Järgmise aasta oktoobris üle võetav
patsientide piiriülese liikumise direktiiv toob kõikidele Eesti
tervishoiuteenuste osutajatele kaasa nõude hankida kohustuslik
vastutuskindlustus.
Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline projektijuht Mari Amos vastas küsimustele seoses vastutuskindlustuse kohustuslikuks muutumisega 2013 oktoobris. Samal teemal kirjutas ka 5.02 ilmunud Meditsiiniuudiste paberleht.
Eesti patsientide nõukoda moodustas nõukoja juures tegutseva alalise organina konsultatiivnõukogu, kuhu hakkavad lisaks nõukoja liikmetele kuuluma erinevate patsientide haigusrühmade esindajad.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele