Heimar Lenk päris riigikogus sotsiaalministrilt aru, mis saab Kagu-Eesti haiglatest.
Heimar Lenk: Sai tõepoolest tehtud arupärimine sotsiaalministrile, sellepärast et viimastel kuudel, eelmise aasta lõpus hakkasid käima Kagu-Eestis jutud, et kolme suurt maakonnahaiglat Põlva Haiglat, Võru ehk Lõuna-Eesti Haiglat ja Valga Haiglat ootavad ees muutused, neid tahetakse reorganiseerida. Õigemini tahetakse lasta käiku vana, kunagi juba alustatud ja mitu korda pooleli jäetud Eesti haiglate reformi, mille tulemusena need kolm ilusat, toredat ja minu meelest väga hästi töötavat haiglat peaksid oma staatuses langema maakonnahaigla tasemelt, vanasti öeldi, kohaliku haigla tasemele, aga nüüd on nad välja mõelnud välja uue nimetuse, see on maakondliku vastutusega haigla tasemele, sisuliselt kohaliku haigla tasemele. Lihtsalt öeldes vähenevad seal raviteenused, põhiliselt kirurgiaosakonnad ja sünnitusosakonnad viiakse minema või pannakse kinni, nagu Raplas tehti. Seda on kahju kõrvalt vaadata, sest näiteks Põlva Haiglas ja Valga Haiglas on väga head sünnitusosakonnad, seal käiakse teistestki riikidest oma lapsukesi ilmale toomas jne, jne.
Seotud lood
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.