Heimar Lenk päris riigikogus sotsiaalministrilt aru, mis saab Kagu-Eesti haiglatest.
Heimar Lenk: Sai tõepoolest tehtud arupärimine sotsiaalministrile, sellepärast et viimastel kuudel, eelmise aasta lõpus hakkasid käima Kagu-Eestis jutud, et kolme suurt maakonnahaiglat Põlva Haiglat, Võru ehk Lõuna-Eesti Haiglat ja Valga Haiglat ootavad ees muutused, neid tahetakse reorganiseerida. Õigemini tahetakse lasta käiku vana, kunagi juba alustatud ja mitu korda pooleli jäetud Eesti haiglate reformi, mille tulemusena need kolm ilusat, toredat ja minu meelest väga hästi töötavat haiglat peaksid oma staatuses langema maakonnahaigla tasemelt, vanasti öeldi, kohaliku haigla tasemele, aga nüüd on nad välja mõelnud välja uue nimetuse, see on maakondliku vastutusega haigla tasemele, sisuliselt kohaliku haigla tasemele. Lihtsalt öeldes vähenevad seal raviteenused, põhiliselt kirurgiaosakonnad ja sünnitusosakonnad viiakse minema või pannakse kinni, nagu Raplas tehti. Seda on kahju kõrvalt vaadata, sest näiteks Põlva Haiglas ja Valga Haiglas on väga head sünnitusosakonnad, seal käiakse teistestki riikidest oma lapsukesi ilmale toomas jne, jne.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.