Autor: Violetta Riidas • 12. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Heimar Lenk: Sai tõepoolest tehtud arupärimine sotsiaalministrile, sellepärast et viimastel kuudel, eelmise aasta lõpus hakkasid käima Kagu-Eestis jutud, et kolme suurt maakonnahaiglat Põlva Haiglat, Võru ehk  Lõuna-Eesti Haiglat ja Valga Haiglat ootavad ees muutused, neid tahetakse reorganiseerida. Õigemini tahetakse lasta käiku vana, kunagi juba alustatud ja mitu korda pooleli jäetud Eesti haiglate reformi, mille tulemusena need kolm ilusat, toredat ja minu meelest väga hästi töötavat haiglat peaksid oma staatuses langema maakonnahaigla tasemelt, vanasti öeldi, kohaliku haigla tasemele, aga nüüd on nad välja mõelnud välja uue nimetuse, see on maakondliku vastutusega haigla tasemele, sisuliselt kohaliku haigla tasemele. Lihtsalt öeldes vähenevad seal raviteenused, põhiliselt kirurgiaosakonnad ja sünnitusosakonnad viiakse minema või pannakse kinni, nagu Raplas tehti. Seda on kahju kõrvalt vaadata, sest näiteks Põlva Haiglas ja Valga Haiglas on väga head sünnitusosakonnad, seal käiakse teistestki riikidest oma lapsukesi ilmale toomas jne, jne.

Sellest võib pikalt rääkida. Igal juhul me tegime arupärimise, et saada ministrilt selge pilt, kas praegu on midagi karta nende haigla staatuse muutmises või mitte. Meil on siin üheksa küsimust ja on ära toodud ka statistikat, mis on viimasel ajal meedias ilmunud, et kui palju käib haiglas patsiente, 40 000 Võru haiglas jne. Eriti teeb muret see, et parema ravi saamiseks peavad inimesed hakkama käima Tartus või Tallinnas.