Autor: Violetta Riidas • 13. märts 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rikkis geeni korda ei tee, süüta või kirikus küünal
Geneetik Katrin Õunap on surmahirmu näinud küll. Nii laste kui ka nende vanemate silmis. Sellest teemast ei pääse kohe kuidagi ja kuskilt tuleb optimismi ja julgust ammutada, ütleb ta, kirjutas Postimees.
Haruldased haigused on alati olemas olnud. Laias laastus öeldakse, et neli protsenti lastest sünnib mingi suurema või väiksema terviseprobleemiga. See tähendab nelja last sajast. Kõik neli ei ole aga haruldase haigusega, tõsine patoloogia võib tabada umbes ühte neist.
Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetikakeskuse juhataja Katrin Õunap arvab, et ka ülegenoomne inimese uuring ei vastaks iial kõikidele küsimustele, mis oleks geneetikuil vaja püstitada selleks, et inimesi neist looduse kiusudest päästa. Kõigest arstiteadus niikuinii üle ei käi.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!