Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Geeniuuring paljastas kümneid vähiriski tõstvaid teisendeid
Teadlased on kõigi aegade mahukaima inimese geenipagasi ja vähiriskide vahel seoseid otsiva uuringu käigus tuvastanud 74 geeniteisendit, mis tõstavad vastavalt rinna-, emakakaela- või eesnäärmevähki haigestumise tõenäosust. Vaatamata teadaolevate alleelide pea kahekordistumisele ei ole aga endiselt võimalik pelgalt genoomi põhjal täpseid ennustusi vähki haigestumise kohta teha, kirjutas ERRi teadusportaal.
Viimase kümnendi vältel on osa onkoloogidest pühendanud arvestatava osa ajast erinevate vähivormidega seonduvate üksiku nukleotiidi polümorfismide (SNP) otsimisele. Vähki haigestunud inimeste ja kontrollgruppide pärilikkusmaterjali võrdlemisel saab leida markereid, mille põhjal saaks edaspidi inimeste DNA-järjestamise järel ennustada, kas neil on eelsoodumus vähki haigestuda või mitte. Viimane omakorda võimaldaks sõeluuringuid läbi viia just kõrgema riskiga inimeste seas. Vähkkasvaja varajane avastamine mängib aga sellest vabanemisel kriitilist rolli. Samuti annab see aimu mehhanismidest, kuidas vastavad geenid vähi tekkeni viia võivad.
Seotud lood
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele