Autor: Violetta Riidas • 24. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lõpuks toob ta näite, et Briti parlamendi demograafilise muutuse erikomisjoni kuu aja eest avaldatud raportis pakutakse hoolduse rahastamise oluliseks allikaks nn kinnisvarapensioni laialdast rakendamist. Samuti rõhutatakse dokumendis, et vältida tuleb kulutuste ebaõiglast lükkamist tulevaste põlvkondade õlule: „On tähtis tagada, et need, kes elavad kauem, võtavad enda kanda ka vähemalt osa kulusid.”

Zirnaski hinnangul oleks põhimõtteliselt lahendus vanadele inimestele uutes ühiskonnale kasulikes rollides jõukohase rakenduse leidmine, kuni nad ise enda eest hoolitseda suudavad. Kui seda õnnestuks teha, jaguks rohkem raha ja muid ressursse ka tegelemiseks sääraste raskete juhtumitega, millest Andrei Hvostov laupäevases Eesti Päevalehes kirjutas.