Autor: Violetta Riidas • 29. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

TÜ Biomeedikumi meditsiinilise biokeemia prof Mihkel Zilmeri arvates on Eesti meditsiin  patsiendi jaoks igati võrreldav Lääne-Euroopaga ning kättesaadavuselt sageli isegi parem. "Ka teaduses oleme taristu mõttes üldjoontes väga heal rahvusvahelisel tasemel. Väga hästi töötavad ka mitmed uurimisrühmad. Meie arstiteaduse suurt potentsiaali arvestades tuleb selle valdkonna uuringuid märksa paremini rahastada," rääkis Zilmer ajalehes Sirp.

TÜ kliinikumi südamekliiniku juhatajale prof  Jaan Eha sõnul minetab Eesti tervishoid oma jätkusuutlikkust: "Rahastuselt oleme Euroopas viimased, probleeme lahendatakse personalikulude arvelt, mis tähendab meedikute lahkumist, jääjate töökoormuse kasvu ja läbipõlemise ohtu. See ja õppejõudude palgasüsteem seab kahtluse alla ka arstide õppe, sest varsti pole enam õpetajaid. Tervishoid kõnnib noateral ja sealt kukkumine võib olla järsk ja valus".