Eestis ei tegeleta tüsistuste registreerimise ega ka uurimisega, kirjutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst-konsultant Andres Ellamaa
Iga kirurg teeb millalgi oma esimese operatsiooni. Ja iga operatsioon on kirurgi jaoks ühel korral esimene taoline. See esimene paneb kirurgi südame põksuma ja reeglina on see hoopis erinev kümnendast või sajandast taolisest. Kui hästi operatsioon poleks planeeritud ja ka teostatud, ei ole kahjuks võimalik töötada ilma võimalike, mõnikord ka fataalsete tüsistusteta. Neid ei saa absoluutse kindlusega vältida ning kui mõni kirurg või kirurgiline asutus kinnitavad, et nende tegevus ei tüsistu kunagi, siis osutab see kriitikameele puudumisele. Kurb, kuid tüsistused kipuvad tekkima just siis, kui oled juba omandanud teatud kogemuse ja sellega koos ka enesekindluse.
Seotud lood
Ida-Viru keskhaigla pakkus ebaõnnestunud maovähendusoperatsiooni tõttu surnud naise perele ja teisele patsiendile, kelle elu see operatsioon rikkus, tuhandeid eurosid valuraha, kuid kannatanud keeldusid pakkumisest, kirjutas Tarbija24.
Üheksast bariaatrilisest operatsioonist kolm tõid mullu Ida-Viru Keskhaiglas kaasa tüsistused ja üks patsiendi surma. Haigla põhjendab seda lihtsalt halva õnnega, kirjutas Eesti Päevaleht.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.