Autor: Violetta Riidas • 3. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ka muidu täiesti terved inimesed kuulevad teinekord oma peas hääli. Neid uurinud eesti psühholoog Kristiina Kompus leidis, et põhjus pole mitte aju kuulmiskeskuses, vaid seda kontrollivates piirkondades.

 «Lühiajaliselt või mõnel eluetapil võivad peas hääli kuulda paljud meist,» räägib Bergeni ülikoolis töötav teadlane. «Hindame, et nende hulk, kel on seda elu jooksul esinenud, on neli-viis protsenti rahvastikust.» Neil inimestel ei ole midagi viga, rõhutab teadlane – nad suudavad peas olevaid hääli kontrollida ja tulevad nendega hästi toime. Seda erinevalt skisofreeniat põdevatest inimestest, kelle puhul muutuvad hääled tihti vastikuks. «Skisofreeniapatsiente on palju uuritud, aga aru saamiseks, kuidas hallutsinatsioonid toimivad, on nad halb rühm. Haigusega kaasneb palju segavaid faktoreid,» tõdeb Kompus. «Samas mittepsühhootilised häältekuuljad on tänuväärne rühm, kelle puhul tajuelamus on samaväärne, aga hääled ei sega nende elu.»  Hiljuti ajakirjas Frontiers in Human Neuroscience ilmunud artiklis näitab Kompuse osalusel töötanud teadusrühm, et võtmerolli häälte kuulmise puhul mängib ajupiirkond, mille ülesanne on reguleerida oimusagaras asuva kuulmiskeskuse aktiivsust.