Autor: Violetta Riidas • 21. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõni aasta tagasi üritas Rochesteri ülikooli bioloogi Andrei Seluanovi töörühm kasvatada katseklaasis paljastuhnuri fibroblaste, mis toodavad muuhulgas kollageeni ja elastiini. Mõne päeva pärast muutus aga toitelahus ebatavaliselt tihkeks. Seda analüüsides leidsid nad, et rakkude kultiveerimiseks kasutatud masinaid umbe ajav aine oli hüaluroonhape, mida toodavad pea kõik loomad. Suhkru peamiseks ülesandeks on rakkude toestamine, mõjutades samas ka naha elastsust. Lisaks sellele kontrollib see ka rakkude jagunemist. 

Ent erinevalt tavalistest hüaluroonhappe molekulidest olid paljastuhnuri vasted ebatavaliselt pikad ja neid toodeti suures koguses. Selle tootmise eest vastutavat 552'st aminohappest koosnevat ketti uurides leidsid bioloogid, et tuhnur on teinud selles pelgalt kaks muudatust. Uues töö leidis Seluanovi kaastööline Vera Goburnova esmalt, et paljastuhnuri rakupopulatsiooni hüaluroonhapet hävitavat ensüümi lisades hakkavad rakud kasvama tihedamates parvedes, mis meenutasid pigem vähki haigestumise poolest tuntud hiirte rakke.