Autor: Violetta Riidas • 12. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Diana Ingerainen: "Minu hinnangul on probleemiks mitteprofiilne töö. Kui arst ei tee arsti tööd, ja õde ei tee õe tööd ja erialaarst teeb haigla palgalisena seda mis kästakse, aga mitte oma eriala, vaid sageli perearsti erialatööd. Meditsiinikorralduse pealt on kokku hoitud, võrdluseks ehitusplats, kus arhitekt ja insener koristavad koos prahti või lükkavad käru, sest muidu jääb nende töö tulemus nägemata. Eestis on arstil ainus võimalus saada erialaselt ravitulemust, kui ta võtab enda peale kõikide lülide eest vastutuse, alates registratuurist kuni taastusravitarvikuteni.

See ongi suurim erinevus arenenud riikidest. Kui arst tunnetab, et ta teeb tööd, mis ei ole tema erialale vastav, siis tekib halb tunne: viha ja alandus, frustratsioon, käegalöömine. Perearstide puhul on erialast tegevust piiravaks teguriks uuringuteraha piiratus. Meditsiinilises mõttes suudaks perearst hoopis rohkem ära teha, aga rahastamine teeb meist pigem dispetšerid.