Autor: Siret Trull • 19. august 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maapiirkonna praksis vajab enim riigi tuge
Perearst on iseseisev ettevõtja, kes hoolitseb nii praksise sissetulekute kui ka jooksvate väljaminekute ja investeeringute rahastamise eest. Perearstide sissetulekust moodustab peamise osa leping haigekassaga (ca 95%), vähesel määral osutavad perearstid ka tasulisi teenuseid ning saavad toetust omavalitsustelt, kirjutas Eesti Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.
Ravikindlustuse 2013. aasta eelarve tervishoiuteenuste kuludest moodustab esmatasandi osakaal 12% ehk 70 miljonit eurot. See jaguneb iga patsiendi eest makstavaks fikseeritud summaks ehk nn pearahaks, perearsti ruumide, transpordi ja täiendkoolituse kulusid katvaks baasrahaks ning perearsti poolt tellitavate uuringute kulusid katvaks uuringufondiks. Kord aastas makstakse lisatasu kvaliteediindikaatorite täitmise eest.
Investeeringuteks on perearstipraksistel seega eelkõige kulutused ruumidele, vajaminevale sisustusele, instrumentidele jms, mille katmiseks on ette nähtud pea- ja baasraha. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt kehtib ühtne baasraha määr üle Eesti. Perearsti ruumide kasutuskulu arvestamisel on aluseks Tallinna kesklinna B-kategooria kontoripinna arvestuslik keskmine üürihind ning praksise pinna suuruseks 52 m2. Ülejäänud baas- ja pearaha kulukomponentide maksumus kujuneb arstide poolt esitatud kuluaruannete ning eksperthinnangu põhjal. Haigekassa poolt teeme kõik, et hinnad kataksid teenuste kvaliteetseks pakkumiseks vajalikud kulud.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!